Vaktsiinid ja SV40.
SV40 on ahviviirus 40, mis sattus elusana vaktsiinipartiidesse ja puudutas sadu miljoneid inimesi - vaktsineeriti enamust lääne maailmas. Sajad miljonid inimesed.
1959. aastal täheldas USA teadlane Bernice Eddy, et ahvirakkude ekstrakt tekitab hamstritel kasvajaid, ning 1960. aastal tuvastasid Ben Sweet ja Maurice Hilleman viiruse SV40.
Keelati ära SV40 kasutamine, kuid 1978. aastal järjestati SV40 genoom. Viirusest eraldatud lühikesest DNA-regulaatorjärjestusest SV40 promootor-võimendajast sai hiljem rutiinne tööriist biotehnoloogias, mis on siiani kasutuses.
SV40-d seostatakse loomkatsetes kindlate haruldaste kasvajatega, nagu mesotelioom (kopsukelmevähk), ependümoom (teatud ajukasvaja) ja osteosarkoom (luuvähk). Kui vaadata lihtsalt kõiki vähke kokku, jääb haruldase kasvaja mitmekordne tõus üldarvudes märkamatuks.
Võimalik levik inimeselt inimesele. Kuna SV40 DNA-d on leitud ka pärast 1963. aastat sündinud inimestelt.
Kas SV40 põhjustab vähki või mitte?
Ametlik vastus on, et pole seost. "Uuringud" ei kinnita.
Mõtlemiseks
Ametlikult on 1950 aastast tänaseni vähihaigestumine kasvanud nö ametlikult u 5 korda. 50 aastate vähi esinemine on hinnanguline. Polnud registreid,järelikult polnud probleemi.
Tsentraliseeritud selgitus vähi sageduse tõusule tundub loogiline: epidemioloogide hinnangul põhjustavad seda eluea pikenemine, suitsetamise massiline levik ja parem diagnostika.
1990. aastatel leiti PCR-testidega inimeste kasvajatest sageli SV40 DNA-d. Tsentraliseeritud meditsiin tembeldas need valepositiivseteks.
Aastal 2026 on seis selline, et vaktsiinides on "tootmisjäägina" mikroskoopilistes kogustes hakitud plasmiidset DNA-d ning näiteks Pfizeri puhul sisaldavad need tükid ka lühikest SV40 regulaatorjärjestust.
2025 aasta artikkel leidis, et jääkplasmiidse DNA ja SV40 sisaldus on ületatud lubatust mitmesaja kordselt
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40913499/
See on ainult informatiivsel eesmärgil. Arstiabi või diagnoosi saamiseks pöörduge spetsialisti poole.