Koormusest tingitud seljavalu on tavaline ega tähenda enamasti kahjustust. Seljalihased hoiavad keret püsti terve päeva: seistes, kummargil töötades, tõstes, kõndides ja istudes. Kõhulihased ja tuharad teevad samal ajal vähe tööd. Lihas, mis töötab vahetpidamata, väsib, jääb pingesse ja lüheneb. Selline valu on tuim ja laialdane, tugevneb päeva lõpuks ning annab järele puhates ja asendit vahetades.
Selg kui mast
Lülisammas on nagu purjeka mast. Mast ei püsi püsti iseenesest, seda hoiavad trossid igast küljest. Kui trossid on ühtlaselt pingul, seisab mast otse ja koormus jaguneb kõigi vahel.
Kui pingutada pidevalt ainult ühe poole trosse, need lühenevad ja tõmbavad masti enda poole kõveraks. Teine pool ei lähe lõdvaks: sealsed trossid venitatakse välja ja on samuti pinges. Kogu taglas on suurema pinge all ja mast surutakse kokku. Seljaga on sama. Pidevast koormusest lihased lühenevad. Lühenenud lihas tõmbab lülisammast enda poole, vastaspoole lihased on välja venitatud ja peavad vastu hoidma. Lõpuks on pinges ja väsinud mõlemad pooled ning lülisammas nende vahel suurema surve all.
Joonis 1. Lülisammas kui mast. Lihased on trossid, mis peavad hoidma igast küljest ühtlaselt.
Mida teha, kui valu on seotud koormusega
Vaheta asendit ja tegevust iga 20–30 minuti järel. Liikuv lihas saab verd, püsivalt pinges lihas mitte.
Jaga töö lihaste vahel. Tõsta puusadest ja jalgadest, kanna raskust vaheldumisi kummaski käes.
Tugevda lihaseid, mis päeval vähe tööd teevad: kõhulihased, külgmised kerelihased ja tuharad. Siis on trossid pingul igast küljest. Harjutused on kohe allpool.
Tõsta koormust järk-järgult. Tugev lihas kasutab sama töö jaoks väiksema osa oma jõust ja väsib hiljem.
Pärast pikka seismist või kummargil tööd kõnni mõni minut või lama korraks selili, põlved kõverdatud.
Katkesta ja võta arstiga kohe ühendust, kui tekib
urineerimis- või roojamishäire, tuimus kubeme, suguelundite või päraku piirkonnas
jala nõrkuse süvenemine, pöia vajumine, mõlema jala tuimus
palavik, seletamatu kaalulangus, tugev öine valu, mis ei sõltu asendist
valu pärast kukkumist või muud traumat
Dr Vahur Nurm
Minu kogemus
Mind opereeriti paarkümmend aastat tagasi. Enne seda olin aktiivselt sporti teinud ja kõhulihaste treening tähendas minu jaoks jalgade tõstmist varbseinal. Operatsioon oli möödapääsmatu, sest ma treenisin valet lihasrühma.
Ahhaa-hetk tuli füsioterapeudi selgitusest, kui taipasin, kuidas lülisammas stabiilsemaks saab: seda ei hoia paigal üks tugev lihas, vaid igast küljest ühtlaselt pingul kerelihased. Minu harjutus number üks on sellest ajast kindlasti kõhulihaste harjutus.
Mis lihased töötavad, kui tõstad varbseinal jalgu
Jalgu tõstab puusapainutaja koos reie sirglihasega. See on puusaliigese, mitte kõhu liigutus.
Kõhulihased ainult hoiavad sel ajal vaagnat paigal. Lühenema hakkavad nad alles liigutuse lõpus, kui vaagen üles pöördub.
Puusapainutaja tõmbab otse nimmelülidest. Sirged jalad on pikk ja raske kang, nii et iga kordusega surutakse nimmelülisid kokku ja tõmmatakse ette.
TasakaalPinges puusapainutaja
Vasakul tasakaal: puusapainutaja ja suur tuharalihas hoiavad vaagnat paigal. Paremal tõmbab sama inimese pinges puusapainutaja nimmelülisid alla ja ette, vaagen kallub ette ja nimmenõgusus suureneb. Suur tuharalihas jääb venitatuks ja nõrgaks. Nimmenõgususe nurk on tervetel inimestel väga erinev, näiteks 30–60° või rohkem, ja sõltub vaagna kaldest, vanusest ja kehaehitusest. Oluline on kaebuste puudumine, mitte täpne kraad. Joonis: OÜ DrNurm.
Tulemus on mastiga sama: üks trossirühm muutub järjest tugevamaks ja lühemaks, teised jäävad maha. Harjutus tundub kõhulihaste treeninguna, aga treenib peamiselt lihast, mis selga koormab.
Puusapainutaja, diafragma ja stress
Punane: puusapainutaja. Sinine: diafragma. Mõlemad kinnituvad ülemistele nimmelülidele.
Puusapainutaja algab viimaselt rinnalülilt ja nimmelülidelt L1–L5 ning kinnitub reieluule. Samas kohas, ülemistel nimmelülidel, kinnituvad lülisambale diafragma jalad ja diafragma serv kaardub üle puusapainutaja ülaosa. Hingamislihas ja puusapainutaja on seega sõna otseses mõttes kõrvuti samade lülide küljes.
Siin on stressi otsene seos seljavaluga. Stressis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks ning diafragma ja kerelihased püsivad pinges. Pikalt istudes ja pinges olles püsib lühenenud ka puusapainutaja. Pinges puusapainutaja surub nimmelülisid kokku ka siis, kui inimene füüsiliselt midagi rasket ei tee.
Anatoomiline seos on kindel. Kui suur osa stressiga seotud seljavalust just seda teed pidi tekib, ei ole uuringutega täpselt mõõdetud; see on kliiniline selgitus, mitte tõestatud mehhanism.
Mida teha: hinga mitu korda päevas paar minutit rahulikult kõhuga, nii et sissehingamisel liigub kõht, mitte õlad. Katkesta pikk istumine. Treeni kõhulihaseid, mitte puusapainutajat.
Harjutused
Joonistel on töötav piirkond märgitud punakalt. Videonupp avab YouTube'i otsingu selle harjutuse kohta. McGilli harjutuse (1b) video: Squat University, McGill Big 3.
Harjutuses 1b kasutatav püramiid 5-3-1 tähendab: 5 kordust, paus 20–30 s, 3 kordust, paus, 1 kordus. Iga kordus on kuni 10 s hoidmine.
Kõhulihased · põhiharjutus
1. Kõhulihaste harjutus
Selili, mõlemad põlved kõverdatud, tallad maas. Käed sirgelt põlvede suunas, risti rinnal või sõrmeotsad kõrvade juures, kaelast ära tõmba. Pinguta kõhtu ja tõsta pea, õlad ja abaluud põrandast. Nimme jääb põrandale, istuma ära tõuse. Paus 1–2 s, lasku aeglaselt alla. Hinga tõustes välja.
Alusta 2–3 × 10–15. Edasi tõsta korduste arvu, kuni mitmesaja korduseni päevas, või lisa raskus rinnale.
Tee seda harjutuse 1 asemel, kui selg on väga valus või tavaline kõhulihaste harjutus teeb valu. Selili, üks jalg sirge, teine kõverdatud. Pane käed nimme alla, et nõgusus säiliks. Pinguta kõhtu ja tõsta pea ning õlad ühe tükina paar sentimeetrit põrandast. Lõug ei liigu rinnale, nimme ei liigu.
Hoia 8–10 s. Püramiid 5-3-1. Vaheta jalga poole peal.
Küljel, toetu küünarvarrele ja põlvedele. Tõsta puusad üles, kuni õlg, puus ja põlv on ühel joonel. Ära lase puusal vajuda ega kerel ette pöörduda. Raskem variant (punktiir): toetu labajalgadele.
3 × 15–30 s kummalgi küljel. Edasi pikenda hoidmist, siis lisa raskus puusale.
Selili, põlved kõverdatud, tallad maas. Pinguta kõhtu, pigista tuharad kokku ja tõsta puusad, kuni õlad, puusad ja põlved on ühel joonel. Tõuge tuleb tuharast, mitte nimme nõgusaks surumisest. Raskem variant: üks jalg sirgelt õhus.
Alusta 2–3 × 10–12. Edasi tõsta korduste arvu, kuni mitmesaja korduseni päevas, või lisa raskus puusadele.
Kõhuli, toetu küünarvartele ja varvastele. Küünarnukid on õlgade all, küünarvarred suunaga ette. Keha on sirge joon õlgadest kandadeni, tuharad ja kõht pingul. Puusad ei vaju alla ega tõuse üles. Kergem variant: toetu põlvedele. Lõpeta kohe, kui nimme hakkab läbi vajuma.
3 × 20–30 s. Edasi pikenda hoidmist, siis lisa raskus seljale.
Küljel, puusad ja põlved kõverdatud, labajalad koos. Tõsta ülemist põlve nagu karbi kaant, labajalad jäävad kokku. Vaagen ei veere taha. Tunne peab tekkima tuhara ülemises välimises osas. Raskem variant: kummilint põlvede ümber.
Selili, käed sirgelt lae poole, puusad ja põlved 90°. Pinguta kõhtu. Langeta aeglaselt üks käsi pea taha ja vastasjalg sirgeks põranda lähedale, too tagasi, vaheta. Nimme asend ei muutu. Kergem variant: liiguta ainult jalgu ja puuduta kannaga põrandat.
Harjutused 1–4 on kava põhiosa, tee neid iga päev. Kui kasutad lisaraskust, jäta raskusega treeningute vahele puhkepäev. Lisaharjutused A ja B on vabatahtlikud. Keha kohaneb koormusega, seetõttu tuleb annust pidevalt tõsta: korduste arv võib kasvada mitmesajani päevas või võta kasutusele raskused. Nädalad on orientiir. Liigu järgmisse veergu kohe, kui praegune annus tuleb puhta tehnikaga kergelt ja valu ei ägene.
Harjutus
Nädalad 1–2
Nädalad 3–4
Nädalad 5–8
Edasi
1. Kõhulihaste harjutus
2 × 10
3 × 15
3 × 25
kordusi juurde kuni mitmesajani päevas või raskus rinnale
1b. McGilli variant (harjutuse 1 asemel, kui selg on valus)
5-3-1 × 10 s
6-4-2 × 10 s
8-6-4 × 10 s
10-8-6, siis üleminek harjutusele 1
2. Külgplank
põlvedelt 3 × 15 s
põlvedelt 3 × 30 s
labajalgadelt 3 × 30 s
3 × 60 s, siis raskus puusal või ülemine jalg tõstetud
3. Tuharasild
2 × 10
3 × 15
3 × 25 või ühel jalal 3 × 10
kordusi juurde kuni mitmesajani päevas või raskus puusadele
4. Plank
põlvedelt 3 × 15 s
3 × 30 s
3 × 45–60 s
3 × 90 s ja kauem, siis raskus seljale
Lisa A. Karbiharjutus (vabatahtlik)
2 × 10
3 × 12
kummilindiga 3 × 15
tugevam lint, rohkem kordusi
Lisa B. Surnud putukas (vabatahtlik)
ainult jalad 2 × 6
käsi ja jalg 2 × 8
3 × 10
3 × 15, siis raskus käes või pahkluul
Kõndimine
2–3 × 10 min päevas
2–3 × 15 min päevas
30–45 min päevas
45–60 min päevas, kiirem tempo
Ägeda närvijuurevalu (jalga kiirguv valu) ajal tee harjutuse 1 asemel varianti 1b ning piirdu kõndimise ja nende harjutustega, mis valu jalas ei tugevda. Annused on lähtepunkt ja arst või füsioterapeut kohandab neid patsiendi järgi.
Harjutamise reeglid
Neutraalne selg
Hoia alaseljas loomulik kerge nõgusus. Ära suru nimmet vastu põrandat ega lase sel läbi vajuda. Liikumine toimub puusadest ja õlgadest, mitte nimmest.
Kerepingutus
Pinguta kõhtu nii, nagu ootaksid kerget lööki kõhtu või hakkaksid köhima. Pinge on umbes veerand maksimumist. Hinga pingutuse ajal rahulikult edasi, ära hoia hinge kinni.
Koormus peab kasvama
Lihas tugevneb ainult siis, kui koormus on harjumuspärasest suurem. Kui annus tuleb kergelt, tõsta seda: lisa kordusi, kuni mitmesaja korduseni päevas, või võta lisaraskus. Sama annusega nädalaid jätkates areng peatub.
Valu reegel
Kerge tuim ebamugavus kuni 3/10, mis taandub sama päeva jooksul, on lubatud. Kui valu kiirgub jalga, muutub teravaks või jääb järgmiseks päevaks tugevamaks, tee kergem variant või jäta harjutus vahele.
Hommik
Esimese tunni jooksul pärast ärkamist väldi sügavat ettepainutust ja ära tee harjutusi kohe voodist tõustes. Öö jooksul on diskid vett täis imanud ja taluvad painutust halvemini.
Kõndimine
Kõnni iga päev, soovitavalt mitu lühemat korda (10–15 minutit), reipa sammu ja vaba käteliikumisega. See on kava osa, mitte lisa.
Nimmepiirkonna lihased
Lülisammast hoiab paigal lihastest silinder: ees ja külgedel kõhulihased, taga seljalihased. Tuharalihased liigutavad puusa, et selg ei peaks seda tööd tegema.
Joonis 2. Kere ristlõige 3.–4. nimmelüli kõrgusel, lihtsustatud skeem. Kõhusein koosneb küljel kolmest üksteise peal olevast kihist. Seljalihased asuvad lülisamba ogajätkete kõrval, puusapainutaja ja nimme-ruutlihas lülikeha külgedel.
Lülivaheketas ja närvijuur
Lülivaheketas on lülikehade vahel olev elastne amortisaator. Kui ketta välimine rõngas annab järele, surub osa ketta sisust taha ja võib vajutada närvijuurele. Siis kiirgub valu jalga ja võib tekkida tuimus.
Vasakul terve lülivaheketas, paremal diskiprolaps, mis surub närvijuurele. Joonis: OÜ DrNurm.
Eestvaade
Tagantvaade
Süvalihased (kõhuõõne tagasein)
Joonis 3. Kere ja vaagna lihased. Eest- ja tagantvaates on vasakul pindmine kiht, paremal sügav kiht. Süvavaates on kõhuõõne elundid eemaldatud ja näha on lülisamba ees asuvad lihased. Joonised: OÜ DrNurm.
Painutab keret ette. Pingul olles hoiab roidekaart ja vaagnat koos ning ei lase nimmel liiga nõgusaks vajuda.
Kõhulihaste harjutus (1 või 1b), plank, lisaharjutus B
Välimine ja sisemine põikilihas mm. obliqui abdominis
Pööravad ja kallutavad keret. Koos pingutades töötavad nagu korsett ja takistavad lülisamba väändumist ja külgpainet koormuse all.
Külgplank, plank
Kõhuristilihas m. transversus abdominis
Kõige sügavam kiht, kiud jooksevad ümber kere nagu vöö. Pingutades tõstab kõhuõõne rõhku ja tõmbab pingule rindkere-nimmefastsia, mis toestab nimmeosa tagant.
Kõik harjutused, kui teed kerepingutuse
Nimme-ruutlihas m. quadratus lumborum
Kulgeb 12. roidelt niudeluuharjale. Kallutab keret küljele ja hoiab vaagnat tasakaalus kõndimisel ning raskuse kandmisel ühes käes.
Külgplank
Mitmejagulihas m. multifidus
Lühikesed kimbud lülilt lülile. Kontrollib kahe naaberlüli omavahelist liikumist ja hoiab lülisid nihkumast.
Tuharasild, plank
Selgroosirgestaja m. erector spinae
Sirutab selga, hoiab keret püsti ja pidurdab ettepainutust.
Tuharasild
Puusapainutaja m. psoas major
Painutab puusa. Kinnitub otse nimmelülidele ja surub neid pingutades kokku. Sel põhjusel ei ole kavas täielikke istesse tõuse ega sirgete jalgade tõsteid.
Eraldi ei treenita
Suur tuharalihas m. gluteus maximus
Sirutab puusa: toolilt tõusmine, trepp, tõstmine. Kui tuhar on nõrk, teeb sama töö ära alaselg.
Tuharasild
Keskmine tuharalihas m. gluteus medius
Hoiab vaagna horisontaalis, kui seisad ühel jalal, ehk igal kõnnisammul.
Külgplank, lisaharjutus A (karbiharjutus)
Millised lihased saavad igapäevatöös kõige rohkem koormust
Tegevus
Enim koormatud lihased
Miks
Seismine ja ettekallutatud töö nõudepesu, aiatöö, töö tööpingi taga
Selgroosirgestaja, mitmejagulihas
Need hoiavad keret raskusjõu vastu püsti. Mida rohkem ette kallutad, seda pikem on kere raskuse õlg ja seda suurem pinge, ning see kestab seni, kuni asend kestab.
Tõstmine ja kandmine
Selgroosirgestaja, suur tuharalihas; ühes käes kandes vastaspoole nimme-ruutlihas ja põikilihased
Kui tõstad seljast painutades, teeb töö ära selg. Kui painutad puusadest, võtab suure osa enda peale tuhar. Ühel küljel kantav raskus sunnib vastaspoole lihaseid keret otse hoidma.
Kõndimine
Keskmine tuharalihas, nimme-ruutlihas, puusapainutaja, selgroosirgestaja
Igal sammul hoiavad keskmine tuharalihas ja nimme-ruutlihas vaagnat tasakaalus ning puusapainutaja toob jala ette. Töö vaheldub parema ja vasaku poole vahel, seetõttu väsitab kõndimine vähem kui paigalseis.
Istumine
Selgroosirgestaja madala püsiva pingega; puusapainutaja lühenenud asendis
Sirgelt istudes on seljalihased kogu aeg kergelt pinges. Lösakil istudes lihased lõõgastuvad ja koormus läheb sidemetele ja diskidele. Tuharad ja kõhulihased peaaegu ei tööta.
Mis juhtub lihases, mis pingutab terve päeva
Verevarustus halveneb. Pinges lihas surub omaenda veresooned kokku. Hapnikku tuleb vähem ja ainevahetuse jäägid ei uhu välja.
Lihas väsib ja hakkab valutama. Tekib tuim, pakitsev valu ja kangus. See on väsimuse, mitte vigastuse märk.
Samad lihaskiud teevad kogu töö. Madala püsiva pinge juures töötavad kogu aeg ühed ja samad lihaskiud ilma puhkepausita.
Lihas lüheneb ja jääb pingesse ka puhates. Sellest tuleb õhtune kangus.
Koormus kandub mujale. Väsinud lihas hoiab lülisammast halvemini ning töö läheb üle teistele lihastele, sidemetele ja liigestele.
Mida tõendus ütleb
Cochrane'i ülevaade (249 uuringut) leidis mõõduka kindlusega, et treeningravi vähendab kroonilist alaseljavalu võrreldes ravi puudumise või tavaraviga. Erinevus teiste konservatiivsete ravidega on väike [1].
McGilli harjutusi on võrreldud tavafüsioteraapiaga väikeses randomiseeritud uuringus (34 patsienti, 6 nädalat). Valu ja toimetulek paranesid McGilli rühmas, kuid rühmadevaheline erinevus ei olnud statistiliselt oluline [2]. Harjutuste valik põhineb peamiselt biomehaanikal: need aktiveerivad kerelihaseid väikese lülisambale langeva survega [3].
Tuharalihaste harjutuste lisamine kerestabilisatsioonile andis väikeses uuringus (34 patsienti) parema tulemuse valu ja elukvaliteedi osas [4]. Tagumise lihasahela jõutreening oli metaanalüüsis üldtreeningust tõhusam [5].
Enamik uuringuid käsitleb mittespetsiifilist kroonilist alaseljavalu. Diskiprolapsi ja radikulopaatia kohta on otsest tõendust vähem.
Hayden JA jt. Exercise therapy for chronic low back pain. Cochrane Database Syst Rev 2021;9:CD009790. doi:10.1002/14651858.CD009790.pub2
Ghorbanpour A jt. Effects of McGill stabilization exercises and conventional physiotherapy on pain, functional disability and active back range of motion in patients with chronic non-specific low back pain. J Phys Ther Sci 2018;30(4):481–485. PMID 29706690
McGill SM. Low back exercises: evidence for improving exercise regimens. Phys Ther 1998;78(7):754–765.
Ahn SE, Lee MY, Lee BH. Effects of gluteal muscle strengthening exercise-based core stabilization training on pain and quality of life in patients with chronic low back pain. Medicina 2024;60(6):849. PMC11205821
Tataryn N jt. Posterior-chain resistance training compared to general exercise and walking programmes for the treatment of chronic low back pain. Sports Med Open 2021;7:17. doi:10.1186/s40798-021-00306-w
Snook SH jt. The reduction of chronic nonspecific low back pain through the control of early morning lumbar flexion. Spine 1998;23(23):2601–2607.
Broneeri esimene vastuvõtt
Vastuvõtt kohapeal kuni 60 minutit Meditsiinikeskuses Kordamed, Pärnu mnt 80, Tallinn. Küsimustiku saad pärast broneerimist.