Kui palju tarbida D vitamiini
Kas tavalisest annusest võib väheks jääda?
Kas ma pean siit edasi suunama
Ülevaade D-vitamiini mõjust immuunsüsteemile ja autoimmuunhaigustele
Claudia Sîrbe, Simona Rednic, Alina Grama, Tudor Lucian Pop
**Avaldatud ajakirjas:** *International Journal of Molecular Sciences*, 2022
**DOI:** [10.3390/ijms23179784](https://doi.org/10.3390/ijms23179784)
## **Abstrakt**
D-vitamiin mängib olulist rolli kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ning luude tervises. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et 1,25-dihüdroksü-D-vitamiin (kaltsitriool) mõjutab kaasasündinud ja adaptiivset immuunsüsteemi ning endoteeli membraani stabiilsust. Madal seerumi 25-hüdroksü-D-vitamiini (25(OH)D) tase on seotud suurenenud riskiga haigestuda immuunhaigustesse nagu psoriaas, 1. tüüpi diabeet, hulgiskleroos ja muud autoimmuunhaigused.
Kliinilised uuringud D-vitamiini ja selle metaboliitide efektiivsuse kohta autoimmuunhaiguste ravis on andnud varieeruvaid tulemusi, kuna individuaalsed erinevused geeniekspressioonis mõjutavad ravivastust. Siiani pole täpselt teada, milline seerumi 25(OH)D tase on optimaalne, kuid soovitatakse hoida seda vahemikus **30–60 ng/ml (75–150 nmol/L)**, et saavutada parim tervisemõju.
## **1. Sissejuhatus**
D-vitamiini roll tervises avastati esmakordselt selle puudusest põhjustatud rahhiidi ja osteomalaatsia tõttu. Seda kirjeldati esimest korda 1600. aastatel ning kuigi nimetatakse vitamiiniks, on see tegelikult prohormoon, sest inimesed toodavad seda peamiselt naha kaudu UVB-kiirguse mõjul.
D-vitamiinil on kaks peamist vormi: **D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool)**. D3 toodetakse nahas UVB-kiirte toimel 7-dehüdrokolesteroolist. Maks muudab selle **25-hüdroksü-D-vitamiiniks (25(OH)D)**, mida peetakse parimaks markeriks D-vitamiini taseme määramiseks kehas. Seejärel muundatakse see neerudes **1,25-dihüdroksü-D-vitamiiniks (kaltsitriooliks)**, mis on bioloogiliselt aktiivne vorm.
D-vitamiini lõhustamist reguleerib **paratüreoidhormoon (PTH), kaltsiumi ja fosfaadi tase veres**, samuti **FGF23** ja kaltsitriooli enda negatiivne tagasiside.
## **2. D-vitamiini mõju immuunsüsteemile**
### **2.1. Kaasasündinud immuunsüsteem**
D-vitamiin mõjutab kaasasündinud immuunsust, moduleerides **makrofaagide ja monotsüütide aktiivsust**. See stimuleerib antimikroobsete peptiidide (nt katelitsidiini ja defensiin β2) tootmist, mis aitavad hävitada baktereid ja viiruseid. Samuti võib see reguleerida **dendriitrakkude diferentseerumist**, muutes need vähem põletikulisteks.
### **2.2. Adaptiivne immuunsüsteem**
D-vitamiin mõjutab ka adaptiivset immuunsust, sealhulgas **T- ja B-lümfotsüüte**. See võib **vähendada T-helper 1 (Th1) ja T-helper 17 (Th17) põletikuliste tsütokiinide tootmist**, samas kui **T-regulaatorrakud (Treg) aktiveeruvad**, mis aitab vähendada autoimmuunhaiguste riski.
VDR-retseptorite ekspressioon T-lümfotsüütides ja dendriitrakkudes viitab sellele, et D-vitamiin võib mõjutada autoimmuunhaiguste teket ja progresseerumist.
## **3. D-vitamiin ja autoimmuunhaigused**
### **3.1. Psoriaas**
Psoriaasi korral mängib rolli **Th1 ja Th17 aktivatsioon**, mis põhjustab naha põletikku ja liigset keratinotsüütide proliferatsiooni. Kaltsitriool võib inhibeerida **IL-1β, IL-6, IL-8 ja TNF-α** tootmist ning vähendada dendriitrakkude antigeeni esitlust.
Uuringud on näidanud, et D-vitamiini lisamine võib **vähendada psoriaasi sümptomeid**, kuid optimaalse doosi määramiseks on vaja rohkem kliinilisi katseid.
### **3.2. 1. tüüpi diabeet**
D-vitamiini puudust on seostatud **suurema 1. tüüpi diabeedi riskiga**, eriti põhjamaades. Hiireuuringud on näidanud, et **kaltsitriool võib stimuleerida Treg rakke ja vähendada Th1 aktiivsust**, mis aitab autoimmuunreaktsiooni vähendada.
### **3.3. Hulgiskleroos**
Hulgiskleroosi esineb rohkem **kõrge laiuskraadi** riikides, kus D-vitamiini tase on madal. **Iga 20 ng/ml (50 nmol/L) seerumi 25(OH)D taseme tõus vähendas riski haigestuda MS-i 41% võrra.**
Mõned uuringud on näidanud, et **D-vitamiini suurtes annustes (kuni 14 000 IU päevas) kasutamine vähendas haiguse aktiivsust**, kuid tulemused on vastuolulised.
### **3.4. Põletikulised soolehaigused (IBD)**
D-vitamiin võib mängida olulist rolli **soole limaskesta terviklikkuses** ja **soolestiku mikrobioomi tasakaalu hoidmisel**. Madalad D-vitamiini tasemed võivad olla seotud **haiguse raskema kuluga** ning kõrgem tase võib vähendada **Crohni tõve ja haavandilise koliidi riski**.
### **3.5. Reumatoidartriit (RA)**
D-vitamiini madal tase on seotud **suurema RA riskiga**, kuna see **aktiveerib Treg rakke ja pärsib põletikulisi tsütokiine (Th1 ja Th17).** Mõned uuringud on näidanud, et **D-vitamiini lisamine võib vähendada valu ja liigeste turset**, kuid tulemused on erinevad.
### **3.6. Süsteemne erütematoosluupus (SLE)**
D-vitamiini madalat taset on seostatud **SLE sümptomite raskuse ja ägenemiste sagedusega**. Uuringud näitavad, et **D-vitamiini lisamine võib vähendada haiguse aktiivsust ja autoantikehade tootmist.**
### **3.7. Süsteemne skleroos**
D-vitamiini madalad tasemed võivad **süvendada naha fibroosi ja siseorganite kahjustusi.** Lisaks võib süsteemse skleroosi puhul esineda **D-vitamiini vastaseid antikehi**, mis raskendab selle omastamist.
## **4. Järeldused**
D-vitamiin mängib **olulist rolli immuunsüsteemi modulatsioonis**, eriti autoimmuunhaiguste kontekstis. Mitmed uuringud viitavad sellele, et **D-vitamiini piisav tase võib vähendada autoimmuunhaiguste riski ja parandada nende kulgu**.
Praegu soovitatakse **hoida 25(OH)D taset vähemalt 30 ng/ml (75 nmol/L) ja eelistatavalt 40–60 ng/ml (100–150 nmol/L)**. Kliinilised uuringud on näidanud, et **10 000–25 000 IU päevas on ohutu**, kuid kõrgete annuste pikaajalise mõju kohta vajatakse rohkem andmeid.
Ülevaade D-vitamiini mõjust immuunsüsteemile ja autoimmuunhaigustele
Claudia Sîrbe, Simona Rednic, Alina Grama, Tudor Lucian Pop
**Avaldatud ajakirjas:** *International Journal of Molecular Sciences*, 2022
**DOI:** [10.3390/ijms23179784](https://doi.org/10.3390/ijms23179784)
## **Abstrakt**
D-vitamiin mängib olulist rolli kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ning luude tervises. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et 1,25-dihüdroksü-D-vitamiin (kaltsitriool) mõjutab kaasasündinud ja adaptiivset immuunsüsteemi ning endoteeli membraani stabiilsust. Madal seerumi 25-hüdroksü-D-vitamiini (25(OH)D) tase on seotud suurenenud riskiga haigestuda immuunhaigustesse nagu psoriaas, 1. tüüpi diabeet, hulgiskleroos ja muud autoimmuunhaigused.
Kliinilised uuringud D-vitamiini ja selle metaboliitide efektiivsuse kohta autoimmuunhaiguste ravis on andnud varieeruvaid tulemusi, kuna individuaalsed erinevused geeniekspressioonis mõjutavad ravivastust. Siiani pole täpselt teada, milline seerumi 25(OH)D tase on optimaalne, kuid soovitatakse hoida seda vahemikus **30–60 ng/ml (75–150 nmol/L)**, et saavutada parim tervisemõju.
## **1. Sissejuhatus**
D-vitamiini roll tervises avastati esmakordselt selle puudusest põhjustatud rahhiidi ja osteomalaatsia tõttu. Seda kirjeldati esimest korda 1600. aastatel ning kuigi nimetatakse vitamiiniks, on see tegelikult prohormoon, sest inimesed toodavad seda peamiselt naha kaudu UVB-kiirguse mõjul.
D-vitamiinil on kaks peamist vormi: **D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool)**. D3 toodetakse nahas UVB-kiirte toimel 7-dehüdrokolesteroolist. Maks muudab selle **25-hüdroksü-D-vitamiiniks (25(OH)D)**, mida peetakse parimaks markeriks D-vitamiini taseme määramiseks kehas. Seejärel muundatakse see neerudes **1,25-dihüdroksü-D-vitamiiniks (kaltsitriooliks)**, mis on bioloogiliselt aktiivne vorm.
D-vitamiini lõhustamist reguleerib **paratüreoidhormoon (PTH), kaltsiumi ja fosfaadi tase veres**, samuti **FGF23** ja kaltsitriooli enda negatiivne tagasiside.
## **2. D-vitamiini mõju immuunsüsteemile**
### **2.1. Kaasasündinud immuunsüsteem**
D-vitamiin mõjutab kaasasündinud immuunsust, moduleerides **makrofaagide ja monotsüütide aktiivsust**. See stimuleerib antimikroobsete peptiidide (nt katelitsidiini ja defensiin β2) tootmist, mis aitavad hävitada baktereid ja viiruseid. Samuti võib see reguleerida **dendriitrakkude diferentseerumist**, muutes need vähem põletikulisteks.
### **2.2. Adaptiivne immuunsüsteem**
D-vitamiin mõjutab ka adaptiivset immuunsust, sealhulgas **T- ja B-lümfotsüüte**. See võib **vähendada T-helper 1 (Th1) ja T-helper 17 (Th17) põletikuliste tsütokiinide tootmist**, samas kui **T-regulaatorrakud (Treg) aktiveeruvad**, mis aitab vähendada autoimmuunhaiguste riski.
VDR-retseptorite ekspressioon T-lümfotsüütides ja dendriitrakkudes viitab sellele, et D-vitamiin võib mõjutada autoimmuunhaiguste teket ja progresseerumist.
## **3. D-vitamiin ja autoimmuunhaigused**
### **3.1. Psoriaas**
Psoriaasi korral mängib rolli **Th1 ja Th17 aktivatsioon**, mis põhjustab naha põletikku ja liigset keratinotsüütide proliferatsiooni. Kaltsitriool võib inhibeerida **IL-1β, IL-6, IL-8 ja TNF-α** tootmist ning vähendada dendriitrakkude antigeeni esitlust.
Uuringud on näidanud, et D-vitamiini lisamine võib **vähendada psoriaasi sümptomeid**, kuid optimaalse doosi määramiseks on vaja rohkem kliinilisi katseid.
### **3.2. 1. tüüpi diabeet**
D-vitamiini puudust on seostatud **suurema 1. tüüpi diabeedi riskiga**, eriti põhjamaades. Hiireuuringud on näidanud, et **kaltsitriool võib stimuleerida Treg rakke ja vähendada Th1 aktiivsust**, mis aitab autoimmuunreaktsiooni vähendada.
### **3.3. Hulgiskleroos**
Hulgiskleroosi esineb rohkem **kõrge laiuskraadi** riikides, kus D-vitamiini tase on madal. **Iga 20 ng/ml (50 nmol/L) seerumi 25(OH)D taseme tõus vähendas riski haigestuda MS-i 41% võrra.**
Mõned uuringud on näidanud, et **D-vitamiini suurtes annustes (kuni 14 000 IU päevas) kasutamine vähendas haiguse aktiivsust**, kuid tulemused on vastuolulised.
### **3.4. Põletikulised soolehaigused (IBD)**
D-vitamiin võib mängida olulist rolli **soole limaskesta terviklikkuses** ja **soolestiku mikrobioomi tasakaalu hoidmisel**. Madalad D-vitamiini tasemed võivad olla seotud **haiguse raskema kuluga** ning kõrgem tase võib vähendada **Crohni tõve ja haavandilise koliidi riski**.
### **3.5. Reumatoidartriit (RA)**
D-vitamiini madal tase on seotud **suurema RA riskiga**, kuna see **aktiveerib Treg rakke ja pärsib põletikulisi tsütokiine (Th1 ja Th17).** Mõned uuringud on näidanud, et **D-vitamiini lisamine võib vähendada valu ja liigeste turset**, kuid tulemused on erinevad.
### **3.6. Süsteemne erütematoosluupus (SLE)**
D-vitamiini madalat taset on seostatud **SLE sümptomite raskuse ja ägenemiste sagedusega**. Uuringud näitavad, et **D-vitamiini lisamine võib vähendada haiguse aktiivsust ja autoantikehade tootmist.**
### **3.7. Süsteemne skleroos**
D-vitamiini madalad tasemed võivad **süvendada naha fibroosi ja siseorganite kahjustusi.** Lisaks võib süsteemse skleroosi puhul esineda **D-vitamiini vastaseid antikehi**, mis raskendab selle omastamist.
## **4. Järeldused**
D-vitamiin mängib **olulist rolli immuunsüsteemi modulatsioonis**, eriti autoimmuunhaiguste kontekstis. Mitmed uuringud viitavad sellele, et **D-vitamiini piisav tase võib vähendada autoimmuunhaiguste riski ja parandada nende kulgu**.
Praegu soovitatakse **hoida 25(OH)D taset vähemalt 30 ng/ml (75 nmol/L) ja eelistatavalt 40–60 ng/ml (100–150 nmol/L)**. Kliinilised uuringud on näidanud, et **10 000–25 000 IU päevas on ohutu**, kuid kõrgete annuste pikaajalise mõju kohta vajatakse rohkem andmeid.
Latest posts
View all
